Pärsia kassi ema Cecilia oli kogu küla kõige stiilsemalt riides käiv ema. Ta kandis alati imeilusat värvi kleite ja säravaid ehteid.
Küla tüdrukud imetlesid Ceciliat väga ja Pärsia kassi tüdruk Nora tahtis suureks saades olla täpselt nagu ema.

Ühel pühapäeval pani Nora selga ühe ema vana kleidi ja kaunistas end mõne vanema ehtega.
“Ma lähen sõpradele külla,”
ütles ta rõõmsalt emale.
“Miks sul minu kleit seljas on?”
küsis Cecilia, kuid Nora oli juba läinud. Cecilia oli väga segaduses.

Kui Nora õhtul koju jõudis, oli ta väga pahur. Ta oli ema kleidi äärise katki rebinud.
“Ma laenasin su kleiti, sest tahtsin välja näha täpselt sama ilus kui sina,” nuuksus ta,
“aga su kleit oli mulle suur, ma komistasin seelikusse ja tegin selle katki. Anna andeks, emme!”

“Ma tean, et sa tahad olla ilus nagu mina,”
ütles Cecilia, naeratades Norale,
“aga sa ei pea teesklema, et oled mina. Sa oled palju ilusam, kui kannad iseenda riideid, näiteks oma sädelevaid rüüside ja pitsist kaunistustega kleite. Sulle ju meeldivad need kleidid, kas pole?”
“Jah,” noogutas Nora rõõmsalt,
“need meeldivad mulle tõepoolest.”

Cecilia teadis, mis kleidid Norale kõige rohkem meeldisid.
“Ma teen selle kleidi sinu jaoks veel ilusamaks,” ütles ta.
Cecilia töötas sel õhtul väga pikalt, tehes Nora jaoks kleiti ümber.

Kui Nora järgmisel hommikul valmis kleiti nägi, oli ta tõesti väga õnnelik.
“Oo!” hõiskas ta.
“See on nii ilus!”
See oli Nora unistuste kleit, hästi palju ilusat pitsi. Nora ema valis välja mõne ehte, mis sobis kleidi juurde ideaalselt, ja tegi Norale isegi natuke meiki.

“Aitäh, emme!” ütles Nora.
Teistele tüdrukutele meeldis Nora uus kleit väga. Kui Nora neile rääkis, kust see pärit oli, jooksid tema sõbrad Pärsia kassi pere maja juurde.
“Palun tehke ka meid nii ilusaks!”
palusid nad Ceciliat.
Cecilia valis ka kõigi teiste tüdrukute jaoks välja ilusad kleidid. Nad olid väga õnnelikud ja Cecilia oli samuti õnnelik. Talle meeldis inimesi rõõmustada, aidates neil end ilusaks teha.

LÕPP